Eleri Etverk (19)

Triathlon

11 FANS
10 Oct 2017

Heihei!

Juba 5päeva pärast toimuvad Eesti KV murmaajooksus, kus on ka minul plaan osaleda. Distantsiks 4km. Nii palju kui mul siseinfot on siis vist tuleb 4x1km ring, kus sees ränk tõus ja sama järsk langus. Seega tuleb üks raske rajaga võistlus.
Ettevalmistus võistluseks on läinud suhteliselt kehvasti. Eelmine nädal suutsin täiesti haigeks jääda, mil kolm päeva olin kodusel ravil ja treeningutest ei julgenud mõeldagi. Peas juba tiksus mõte, et äkki ei saagi võistlema. Nädalavahetusel sai juba vaikselt sörkida uuesti ning eile toimus esimene lõigutrenn ja ausalt öeldes, tunne oli üpris kehvake... Aga täna juba natuke parem ja usun et iga päevaga läheb paremaks ja paemaks. Aga siiski tunnen, et on nõrkus on veel sees. Seega nüüd ei teagi kui suuure jälje see mu tulemusse võib jätta..
Agaa siiski lähen endast parimat andma ning lihtsaks kellelegi midagi ei tee.

See on ka mu hooaja viimane etteaste ning suure tõenäosisega mind selle aastanumbri sees enam võistlusrajal ei kohta(see aga ei tähenda et ma trenni ei tee :D)

Eleri

28 Sep 2017

„Sometimes you just have to take it easy”

See lause iseloomustab hetkel mu treeninguid ja võistlusi. Mu üks suurimaid komplekse on see et ma ei suuda teha treeningvõistlusi või vahel võtta rahulikumalt. Alati lähed ikka võidu peale välja.

17 september osalesin Rakvere Rahvajooksul ning eesmärgiks oligi lihtsalt nautida ja joosta kergelt, aga ega see aeglasemalt jooksmine nüüd ka eriti kerge ei ole...
Mõtlesin et aeg võiks tulla umbes 45 minuti kanti või natuke peale, siis on okei. Ja ajaks tuligi 45:05 (kella järgi). Seega suutsin eesmärki täita. Esimesed kolm kilomeetrit tulid lihtsalt 4.30 tempoga, aga siis läks raskeks ning tempo vajus korralikult. Kuid minu õnneks tuli tagant üks mees, kes tuli ja jooksis mu kõrval, ütles kilomeetri aegu ning innustas rohkem pingutama. Paari kilomeetri pärast läks jooks uuesti heaks ja mõnusaks ning lõpus viimasel kilomeetril suutsin tõsta ka tempot ning viimane kilomeeter tulli lausa alla nelja minuti. Igastahes mulle meeldis. Vahel on hea lihtsalt nautida võistlust ja melu, ja mitte tatt ninast väljas pingutada.

Mõte minna üldse jooksma tuli alles eelmisel õhtul. Mul oli valida et kas minna jooksma või hoopis maale kartuleid noppima... Ma natuke kartsin, sest pole viimasel ajal eriti jooksurajale jõudnud( kool,pealinnaelu jne).

Aga nüüd pean võtma end kokku ja hakkama natuke rohkem jooksutrenne uuesti tegema, sest 14.okt toimub murdmaajooksu Eesti KV, ning sinna tuleb võitlema minna :D

Eleri

07 Sep 2017

Hellllouuuuu!!

Mina jälle siin. Viimastel nädalatel on mu elus toimunud palju muutusi.

Viimane postitus oli üpriski negatiivne seoses kukkumisega. Tänaseks olen jõu kokku kogunud ning uuesti trenni hakanud tegema.
20. august toimus Gran Fondo Estonia, kus sõitsime rattaga Tallinnast Tartusse, distantsiks tuli ei rohkem ega vähem kui 232 kilomeetrit. Minu jaoks oli see suur eneseületus, sest mu varaseim pikim distants mida olin sõitnud oli 120km, seega peaaegu poole pikem nüüd... Aga ma sain ilusti hakkama. Kuni 180kilomeetrini oli väga hea sõita, aga siis hakkasid jõuvarud otsa saama ning edasi oli puhas piin kuni lõpuni, aga kannatasin ära. Sõiduajaks tuli 7:45, mis teeb circa 30km/h keskmist, mis oli ka algne plaan sõita. Aitähh kõigile osalejatele,kes moodustasid nii suure grupi ning nautisid seda teekonda koos minuga.

Edasi hakkasin ma oma asju kodus pakkima, sest alates 1. septembrist sai minust pealinnaneiu. Nimelt tulin ma 'Tallinna Ülikooli õppima rekreatsioonikorralduse erialale. Hetkel elan ma ühikas, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Väga palju saab uute inimestega tutvuda, aga samas puudub privaatsus. Niipalju kui ma kursakaaslastega tutvunud olen, siis kõik on supertoredad ja olen kindel et need 3 aastat tulevad vägevad. Juba täna on meil ka ametlik tutvumisõhtu. :D

Seoses Tallinna kolimisega tekkis suur küsimärk, et mida edasi ja kuidas edasi just spordiga. Praegu liitusin ma uue ujumisklubiga nimega Orca, mida soovitas mu endine ujumistreener Gunnar. Olen nende treeningutest nüüd 2 nädalat osa võtnud ja võin 100% kindlusega öelda, et ma olen rahul, et just selle klubi kasuks otsustasin. Orcast ja nende trennidest aga juba järgmine kord natuke lähemalt.

Hetkel olen heade jooksuradade otsinguil, mida veel leidnud ei ole. Mis saab rattasõiduga, see on kõige suurem küsimärk, aga küll ma midagi välja mõtlen. Triatloniga ma veel lõpparvet ei tee, see on kindel. Teen trenni edasi ja vaatab mis saab :D.

Varsti veel uudiseid tulemas
Stay tuned,
Eleri

03 Sep 2017

Kaks nädalat puhkust ja nüüd uuesti aeg hakkat trenni tegema!

31 Aug 2017
14 Aug 2017

Triatlonihooaeg lõppes kõrge õhulennuga..... vastu asfalti.

Selle aasta teine ETU Junior Cup, kus osalesin toimus Riias. Startlist oli tüdrukute seas päris kõva ning lootsin teha ühe hea võistluse, millega rahul olla. Reaalsus osutus aga vastupidiseks.
Ujumine toimus seekord ilma kalipsota, kuna vesi oli pea 22 kraadi. Muidugi olin ma pettunud, kuna mulle annab kalipsoga ujumine väga palju juurde, aga ei lasknud end sellest heidutada ja läksin võitlema
Aga jahh, stardist oli küll hea minek, aga juhtus nii et juba esimese poi juures hakkasin nägema kuidas grupp mul eest ära hakkab liikuma ja nii ma üksinda jäingi. Vahetusalasse jõudes oli vahe circa 10-15sek ja läksin kohe hooga neid rattas püüdma.
Kauaks seda hoogu aga ei jätkunud kuna juba teisel kilomeetril suutsin ma matsu maha panna rattaga. 5 Sekundit ma seal maas nutsin aga siis otsustasin ikka lõpuni teha, kuna tundsin et kondid peaks terved olema. Hakkasin siis rattaga vaikselt teisi püüdma nja rattas oli täitsa hea vorm. Inimesed kelle kinni püüdsin kahjuks väga grupis tööd ei tahtnud/jaksanud teha ja nii olin mina see, kes enamus ajast vedas . Jooksurajal üritasin oma grupis olevad inimesed selja taga hida ning nii ma lõpuni kulgesin

13. august lihtsalt ei olnud minu päev...

Mis täpsemalt juhtus või mis valesti läks, et ma kukkusin, seda ma ei oska öelda. Ma lihtsalt ei mäleta.. Eeldatavasti läksin kurvi paar kilomeetrit suurema tempoga sisse kui oleks pidanud ning tagumine ratas kadus alt ära ja nii ma oma DNA Riia tänavatele maha jätsin. Luud-kondid igastahes on terved, ainult terve parem külg on sinine ja marraskil. Kõige hullem on puus ja küünarnukk, mis teevad korralikult valu veel.
Nagu öeldakse, „kes ei riski see šampust ei joo”. Seekord võtsin natuke liiga suure riski ning see maksis ka kätte. Tahe oli liiga suur ja muutusin natuke hooletuks..
Aga igastahes nii mul triatlonihooaeg nüüd läbi sai ning võtan nüüd natuke kergemalt ning eelkõige ravin oma haavad kõik terveks.

Seekord läks nii ja uue kogemuse võrra jälle rikkam.

Eleri

17 Jul 2017

Rohkem kui nädal on juba Tartu Mill võistlusest möödas ning aeg on kirja panna mõned mõtted võistlusest.

Lühidalt öeldes sain kõik, mis tahtsin sellelt võistluselt. Eelmise aasta kolmanda koha vahetasin võidu vastu välja ning samuti sain kätte ka kauaihaldatud võidu isalt.
Võistlus kulges raskelt aga samas oli kõik kontrolli all. Ujumine tuli välja okei'lt. Esimesed 750m oli hea, aga siis kadus sagedus ära ning ootasin juba kallast. Veest väljusin teise naisena. Üks vene naine oli natuke rohkem kui minut minust kiiremini ujunud ning teda ma rattarajal püüdma läksin. Esimese ringi lõpus Jakobi tõusul möödusin temast ning seljataha ta jäigi. Rattarajal jõudis mulle ohtlikult lähedale ka teine naine kuid kätte õnneks ei saanud. Ratta esimene ring oli väga raske, jalad ei tahtnud eriti koostööd teha, aga teine ring läks juba mõnusaks.(Huvitav, kas see tähendab, et vastupidavus on parem kui kiirus ja mulle sobibki pikem distants rohkem?). Jooksma minnes panin täiskäigu sisse ja tagasi ei vaadanud enam. Esimene ring(5km) oli väga hea joosta, siis hakkas juba kannatamine ja kaks kilomeetrit enne lõppu tundsin seda tühjaks pigistatud tunnet juba. Viimased kilomeetrid läksid väga aeglaselt ja tempo vajus ka natuke ära...
Aga võidukalt sain ma finishilindi pea kohale tõsta ning rahulolevalt muljed hakata teistega jagama.
Tundub, et võistlus läks super hästi, aga selle kõige taga oli tegelikult palju sekeldusi. Esiteks suutsin ma ujumast tulles mütsi peast võttes ka ühe patsikummi peast tõmmata. Alles jooksma minnes sain uue. Ja jooksurajal kadus teine patsikumm ära ja nii ma finishini jooksingi lahtisete juustega, omamoodi kogemus. Teiseks kadus mul rattarajal võistlusnumber ära ning seetõttu tuli jooksurajal minuga üks kohtunik rääkima ja see natuke häiris mu jooksurütmi. Teise jooksuringi aeg tõi kohtunik mulle mu numbrining number käes pidin lõpuni jooksma.
Ja nagu eelmine aastagi, siis ka see aasta suutsin ma enda jooksutossud üleni veriseks joosta. Jalad rakke täis, aga paranevad.

Igastahes seda tunnet, mis mind finishis ja õhtul valdas on võimatu kirjeldada. See on hoopis midagi muud kui peale sprindidistantsi. Mu jalad õhtul lihtsalt värisesid, mul oli nii valus igaltpoolt. See tunne, kui oled suutnud enneast ületada, nihutada oma piire kaugemale, väjuda mugavustsoonist... oeehhhhh niii hea

Seega see oli mu elu teine olümpiadistants. Võrreldes eelmise aastaga on toimunud ikka väga kõva areng. Selle aasta lõpuaeg oli circa 8-9minuit parem. Võib väita, et treeningud kannavad vilja. Tunnen, et eelmine aasta ma tegelikult ei olnud veel selleks võistluseks valmis, aga see aasta sain juba ilusti hakkama, eriti veel mõeldes sellele, et eraldi ettevalmistust ei toimunud ning võistlesin puhtalt sprindidistantsi treeningute pealt.

Võistlus läks küll väga hästi, kuid võistlusest taastumine on läinud äärmiselt vaevarikkalt. Kolm päeva peale võistlust olin ma täiesti tühi omadega, mitte midagi ei jaksanud teha. 5 päeva peale võistlust juba vaikselt liikusin, aga ikka tundsin end endiselt väga uimaselt. Tahe, motivatsioon – kõik oli kadunud. See võib ka tingitud olla ülikooli sisseastumistega, mille peale on palju energiat ja aega kulunud. Seega võtsin endale paar päeva kogumiseks, kus üritasin just vaimselt puhata ja peas kõik asjad selgeks teha.

Tänaseks on juba kõik enam-vähem hästi. Lõigutrenne on raske teha, aga ega need ei peagi kerged olema. Homsest lähen juba Otepääle laagrisse kilomeetreid koguma, mis kulmineerub pühapäeval Valgas toimuvate Eesti meistrivõistlustega. Loodan seal olla taas vormis.

(Ma tean, et fotod on tagurpidi, aga palun keerake oma ekraani, siis näete ilusti :))

Eleri

17 Jul 2017

Rohkem kui nädal on juba Tartu Mill võistlusest möödas ning aeg on kirja panna mõned mõtted võistlusest.

Lühidalt öeldes sain kõik, mis tahtsin sellelt võistluselt. Eelmise aasta kolmanda koha vahetasin võidu vastu välja ning samuti sain kätte ka kauaihaldatud võidu isalt.
Võistlus kulges raskelt aga samas oli kõik kontrolli all. Ujumine tuli välja okei'lt. Esimesed 750m oli hea, aga siis kadus sagedus ära ning ootasin juba kallast. Veest väljusin teise naisena. Üks vene naine oli natuke rohkem kui minut minust kiiremini ujunud ning teda ma rattarajal püüdma läksin. Esimese ringi lõpus Jakobi tõusul möödusin temast ning seljataha ta jäigi. Rattarajal jõudis mulle ohtlikult lähedale ka teine naine kuid kätte õnneks ei saanud. Ratta esimene ring oli väga raske, jalad ei tahtnud eriti koostööd teha, aga teine ring läks juba mõnusaks.(Huvitav, kas see tähendab, et vastupidavus on parem kui kiirus ja mulle sobibki pikem distants rohkem?). Jooksma minnes panin täiskäigu sisse ja tagasi ei vaadanud enam. Esimene ring(5km) oli väga hea joosta, siis hakkas juba kannatamine ja kaks kilomeetrit enne lõppu tundsin seda tühjaks pigistatud tunnet juba. Viimased kilomeetrid läksid väga aeglaselt ja tempo vajus ka natuke ära...
Aga võidukalt sain ma finishilindi pea kohale tõsta ning rahulolevalt muljed hakata teistega jagama.
Tundub, et võistlus läks super hästi, aga selle kõige taga oli tegelikult palju sekeldusi. Esiteks suutsin ma ujumast tulles mütsi peast võttes ka ühe patsikummi peast tõmmata. Alles jooksma minnes sain uue. Ja jooksurajal kadus teine patsikumm ära ja nii ma finishini jooksingi lahtisete juustega, omamoodi kogemus. Teiseks kadus mul rattarajal võistlusnumber ära ning seetõttu tuli jooksurajal minuga üks kohtunik rääkima ja see natuke häiris mu jooksurütmi. Teise jooksuringi aeg tõi kohtunik mulle mu numbrining number käes pidin lõpuni jooksma.
Ja nagu eelmine aastagi, siis ka see aasta suutsin ma enda jooksutossud üleni veriseks joosta. Jalad rakke täis, aga paranevad.

Igastahes seda tunnet, mis mind finishis ja õhtul valdas on võimatu kirjeldada. See on hoopis midagi muud kui peale sprindidistantsi. Mu jalad õhtul lihtsalt värisesid, mul oli nii valus igaltpoolt. See tunne, kui oled suutnud enneast ületada, nihutada oma piire kaugemale, väjuda mugavustsoonist... oeehhhhh niii hea

Seega see oli mu elu teine olümpiadistants. Võrreldes eelmise aastaga on toimunud ikka väga kõva areng. Selle aasta lõpuaeg oli circa 8-9minuit parem. Võib väita, et treeningud kannavad vilja. Tunnen, et eelmine aasta ma tegelikult ei olnud veel selleks võistluseks valmis, aga see aasta sain juba ilusti hakkama, eriti veel mõeldes sellele, et eraldi ettevalmistust ei toimunud ning võistlesin puhtalt sprindidistantsi treeningute pealt.

Võistlus läks küll väga hästi, kuid võistlusest taastumine on läinud äärmiselt vaevarikkalt. Kolm päeva peale võistlust olin ma täiesti tühi omadega, mitte midagi ei jaksanud teha. 5 päeva peale võistlust juba vaikselt liikusin, aga ikka tundsin end endiselt väga uimaselt. Tahe, motivatsioon – kõik oli kadunud. See võib ka tingitud olla ülikooli sisseastumistega, mille peale on palju energiat ja aega kulunud. Seega võtsin endale paar päeva kogumiseks, kus üritasin just vaimselt puhata ja peas kõik asjad selgeks teha.

Tänaseks on juba kõik enam-vähem hästi. Lõigutrenne on raske teha, aga ega need ei peagi kerged olema. Homsest lähen juba Otepääle laagrisse kilomeetreid koguma, mis kulmineerub pühapäeval Valgas toimuvate Eesti meistrivõistlustega. Loodan seal olla taas vormis.

(Ma tean, et fotod on tagurpidi, aga palun keerake oma ekraani, siis näete ilusti :))

Eleri

06 Jul 2017

Eesti juunioride meister 2017!

Viimased kolm päeva on Rakveres toimunud Eesti MV kergejõustikus(noored,juuniorid, noorsugu). Hetkel on mul käsil suhteliselt kiired ajad ning kahjuks sain joosta ainult 1500m kuigi oleks tahtnud joosta ka 800 ja 3000m.

Aga see-eest see üks distants tegi mu tuju väga õnnelikuks. Suutsin teha 5-sekundiga isikliku rekordi paranduse ehk siis ajaks tuli 4.54,64.
Oma jooksuga olen väga rahul ning nii suurt rekordi parandust ei osanud oodata, kuna kerge väsimus oli veel lennureisist sees. Aga see näitab, et vorm on väga hea. Jooksu algus osutus ma arvan natuke aeglaseks, et täitsa näen isegi, et oleks võimalik veel natuke kiirema aja välja joosta. Esimesed 600m jooksin teiste taga, aga siis tundsin, et jõudu on ning läksin gruppi juhtima ja nii ma sinna ette jäingi. Viimasel neljasajal meetril lisasin veel natuke tempot ning finishijoone sain ületada uhkes üksinduses, edu teise koha ees rohkem kui viis sekundit.

Juba laupäeval olen taas võistlusrajal, seekord Tartus ning olümpiadistantsil.

NB!NB! Samuti teadanne, et reede õhul ning laupäeval võtan ma üle SIS instagrammi ( https://www.instagram.com/geelijaam/ ). Seega kui oled huvitatud, millised on minu rituaalid enne võistlusi ning kuidas kulgeb minu võistluseelne õhtu, võistlushommik ja järelkaja võistlusest siis mine tšekka järele ;))

Eleri

04 Jul 2017

Tere taas, mina jälle siin.

Pole päris ammu midagi postitanud, aga see ei tähenda, et ma midagi ei tee. Tegemisi on oiii kui palju. Selle aja jooksul olen ma saanud kätte gümnaasiumi lõputunnistuse ning ka jõudnud ära käia Hollandis, Holtenis, ETU Junior Cupil võistlemas.

Peale jaanipäeva võtsime Eesti noortekoondisega ette tripi Hollandi, et minna rammu katsuma euroopa paremikuga. Kohale läksime 5 päeva varem, et lennureisist taastuda ja sealsete radadega kohaneda ja siis juba võistlustel endast parim anda.

Minu reis oli igastahes seikluseid täis. Juba esimeses rattatrennis purunes mul rattakumm, samuti suutsin ma ka teise rattakummi ära lõhkuda. Seega ülejäänutesse trennidesse ja võistluseks sain ma võõrad jooksud rattale alla. Algul oli natuke veider sõita, aga paari päevaga harjus ära ning võistluseks oli juba kõik hästi. Samuti hollandisse jõudes tahtis mind ka haigus rivist välja lüüa, õnneks sain kohe jälile sellele ning rohud kohe sisse ja kõik sai tiptop korda. Samuti terve see aeg, kui olime hollandis, sadas seal vihma ja ilmad olid väga halvad...

Nüüd siis ka natuke võistlusest endast. Kõigepealt tahaksin öelda, et mina olin enda tulemusega väga rahul.25koht 51võistleja seas. Täpselt keskel... Võistlus oli natuke erinev enamustest võistlustest, kuna vahetusalad asusid erinevates kohtades. Ehk siis esimene asus järve ääres, teine aga circa 6-7km kaugusel linnas. Seega pidime me enne võistlust viima oma tossud teise vahetusalasse ja siis üksinda seiklema võistluse starti. Õnneks leidsin ilusti stardikoha üles, ei eksinudki ära.

See on kõigile teada, et ujumine on mu üks suurimaid murekohti ning ma tõsiselt kartsin, et ma ei suuda teistega koos ujuda ning jään kohe maha. Nii aga õnneks ei juhtunud. Meid juunioreid neidusid oli stardis 51, seega peksmist ja madistamist võis olla üsna palju. Õnneks sain ma endale üsnagi hea stardikoha. Samuti hea stardi. Startisin küll keskelt, aga millegi pärast tõmbuti minust nagu eemale ning mul oli üsna vaba vesi. Suutsin umbes esimesed 150m teistega koos ühes rivis ujuda, siis aga hakkasin vaikselt vajuma tahapoole. Veest väljusin alles 38ndana, kuid kiire vahetusalaga suutsin siiski teise pundiga koos rattarajale minna. Ja nii me 20km sõitsime umbes 10-liikmelise pundiga. Rattaraja algus oli küllaltki kerge, lihtsalt sile ja sirge tee. Aga linna jõudes ootas meid kaks ringi linna vahel. See hõlmas endast ühte korralikku tõusu, mis oli ikka väga raske, samuti mitmeid munakivilõike, mis oli samuti omamoodi. Ma näiteks ei olnud enne hollandit mitte üheski rattatrennis munakiviteel sõitnud. Aga treener andis häid näpunäiteid ning sain ilusti hakkama. Samuti tuleb öelda, et rada oli väga tehniline ja kurviline. Jooksma minnes oli tunne hea ning seda väljendab ka aeg, jooksurada oli umbes 300-500m pikem, seega täpselt ei tea oma kilomeetritempot. Aga isegi poisid kiitsid mu jooksmist, seega võib öelda, et sellega peab ka rahul olema. Ainuke asi mille kallal võib nuriseda on vahetusalad, need läksid küll kohe täiesti pekki mõlemad. Esimeses ei saanud ma kalipsot hästi seljast ning teises ei läinud mul tossud eriti hästi jalga...

Aeg: 1:07:30
Ujumine: 10:01
T1: 0:54
Ratas: 34:04
T2: 1:39
Jooks: 20:54

Tasuks siis 25.koht ning jälle ühe kogemuse võrra rikkam. Mina sain võistlusest jälle uut motivatsiooni juurde ning juba valmis järgmisteks võistlusteks.

Juba täna õhtupoole ootab mind EMV 1500m jooksus ja laupäeval olen stardis Tartu Mill võistlusel, mis tuleb katsumusterohke olümpiadisants. Samuti on hetkel ülikooli sisseastumiskatsed igalpool ning seega on väga kiired ajad. Aga õigesti aega planeerides jõuab kõik tehtud :D

Päikest
Eleri

Load more posts
|
|
|
|

Bio

Olen Rakverest pärit noor triatleet Eleri Etverk, kes on leidnud tee spordi juurde.
Alustasin regulaarselt (ujumis-triatloni)treeningutega umbes 14.aastaselt, kuid olin juba varem mõnel võistlusel ka osalenud.
Spordi tegemist alustasin juba 7.aastaselt, kui vanemad soovitasid mul kooli kõrvalt midagi teha. Seega läksin ujumise- ja kergejõustiku trenni. Ujumistrenn mulle aga sel hetkel absoluutselt ei meeldinud ning selle lõpetasin üsna pea ära, kergejõustikkus sain ma aga vigastuse, mis jäi iga paari kuu tagant korduma, seega pidin leidma uue lahenduse. 13. aastaselt sai kergejõustikuga lõpparve tehtud ning tagasi ujumise poole pöördutud. Treener võttis mind hästi vastu. Kahjuks öeldi mulle juba varakult , et minust ujujat ei tule, ning seega soovitas treener mul triatlonit proovida (kuna mul väike jooksupõhi ka all olemas).
JA SIIN MA NÜÜD OLEN, pühendunud oma treeningutesse ning lootmas, et areng jätkub ja ka võistluste tulemused iga korraga paraneksid...

Born 1998 (age 19)
Coach Margus Tamm, Gunnar Tõnning
Club Vinni Vak

Personal bests

1500m

Show
Personal best

Triathlon - Olympic

Show
Personal best

Triathlon - Sprint

Show
Personal best

Competition results

1500m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
2017 EST National 1. 04:54.64 Rakvere July 2017
Eesti noorte KV 1. 04:59.64 Rakvere June 2017
2017 EST National 2. 05:04.43 Feb. 2017

Triathlon - Olympic

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Tartu Mill 1. 02:13.45 Tartu July 2017
Tartu Mill Triathlon 3. 02:20.55 July 2016

Triathlon - Sprint

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
2017 EST National 1. 01:07.41 Aug. 2017
ETU Junior Cup Riga 19. 01:08.49 Aug. 2017
ETU Junior Cup Holten 25. 01:07.30 July 2017
Paide triatlon 1. 01:06.03 June 2017
ETU Junior Cup Riga 5. 01:06.04 July 2016
ETU Junior Cup Kupiškis 5. 01:11.56 June 2016
Rõuge triatlon 1. 01:07.50 Aug. 2015
2015 EST Triathlon National 2. 01:10.36 July 2015
Paide MEK triatlon 1. 01:07.29 July 2015
ETU Junior Cup Kupiškis 6. 01:13.53 June 2015
Sponsors
Your logo missing? Click on the button.