Jaak-Heinrich Jagor (27)

400mH

37 FANS
18 Feb 2018

Produktiivne nädalavahetus!!! 2x Eesti meistrivõitluste hõbemedaliomanik 400m ja 4x400m jooksus.
Productive weekend!!! 2x Estonian national silver medalist in 400m and 4x400m.

18 Feb 2018

17 Feb 2018

Alates 2:12:30 400m teine jooks.
6rada Jaak-Heinrich Jagor 48.01sek
5rada Tony Nõu 47.3Xsek
4rada Erik Jagor 49.08sek

From 2:12:30 400m Heat 2.
6lane Jaak-Heinrich Jagor 48.01sec
5lane Tony Nõu 47.3Xsec
4lane Erik Jagor 49.08sec

17 Feb 2018

Eestikad 2018

Sport on väga suur emotsioonide mäng - ei oskagi muudmoodi läheneda. Nädal tagasi oli mõttemall stiilis, et jalg joosta lubab aga müstilist resultaati loota pole. Lihtsal suur soov ja au asi eestikatel joosta.
Emotsioonide virvarr hakkas pihta selle nädala kolmapäeval, kui käisin tallaga nõelravis. Protseduur ise väga ebameeldiv ei peaks olema aga kuna mul on toonus selles piirkonnas kaunis kõrge, siis oli madistamist omajagu. Kogemustega spetsialist hoiatas ette küll, et järgmine päev võib tald kangem/hellem olla aga.....oi joppenpuh!!!! Tundub, et nõelad tabasid nii õigeid punkte talla all, mis pani paranemisprotsessi hoopis teistel pööretel käima võrreldes senisega. Igaljuhul pool tundi hiljem polnud võimalik jala peale toetadagi ja tuli ühe jala hüpetega ringi liikuda. Neljapäeval sai juba kerge lonkamisega kõndida aga sörkimine oli välistatud. Reedel kannatas soojendusel juba 70% pingutusega joosta ja eestikate perspektiiv tundus väga nadi. Võtsin otsuse vastu, et täna soojendusel otsustan kas on pakkudele minek või mitte.
Täna soojendusel oli ikka närv sees mida jalg teeb. 95% kiirendusi kannatas teha ja ega rohkem pressime ei hakanudki. Enne starti tegin ühe 30m max stardikiirenduse ja mingi impulsi/hoiatustule lõi jalast läbi küll. Kas tõesti jääbki jooksmata??
Pakkudele ma igaljuhul läksin. Mina 6rada, Tonu 5s ja Erik 4s. Usk oli pigem madal, et Tonyle head tempot saan teha, seega keskendusin eelkõige venna Eriku aitamise peale, sest ta on tõesti väga heas hoos olnud see talv.
See oli ikka täiesti imelik jooks. Stardipauk ja ajama. 4sammu peeneks. Kurvi lõpuni grammike pehmemalt ja siis uuesti pedaali, et teisele ringile minnes löögihoos olla. 100m peal tundsin juba, et edasi ei liigu ja täna tuleb elu kõige pikem 400m. Andsin nii palju peale, kui treenitus lubas ja üllatuslikult oli 200m peal Tony ainult 0.5sek eest ära ja Erikut polnud näha. 200-250m kurvis jalad loperdasid juba korralikult all igalepoole. Oli tunda, et Erik on lähedal ja panin 200-300m juurde. Üllatuslikult hakkas Tony selgees vastu tulema ja endale tundus, et Erik tuleb ka kaasa. Samas jalg oli max pehme ja aeg venis nagu kissell, nagu liiguks 50.00sek peale. Õnneks tald polnud selleks ajaks veel tunda andma hakanud ja lõpuni välja. 330m peal olin juba täiesti kangis. Tundus, et 20m enne joont panen kõhuli ära ka. Karjusin Tonyle järgi, et läheb läheb ja pressisin kuidagi hambad risti lõpuni ära. Tony oli siiski sise-MM-i pileti jahil. Saavutasin teise koha, ajaks 48.01sek ja väga ilus Eesti 100 disainiga hõbemdal.
Kõiki asjaolusid arvestades ma olen ÜLIRAHUL selle tulemusega. Elu kõige "pikem" ja ebameeldivam 400m. Terve detsember null jooksusammu. Jaanuar ka täiesti max kiiruse trennivaba. Pidev maadlemine senise karjääri kõige põikpäisema vigastusega. Ainult 0.5sek isiklikust on Väga hea, kui sa pole isegi tund enne starti kindel kas saad joosta või mitte.
Alguses sai mainitud, et sport on suurte emotsioonidega mäng. Viimased 3kuud on need minu jaoks olnud väga suure S tähega.

(ENGLISH)
Nationals 2018

Sport is a game that includes deep emotions – i can´t think of any ohter place to start. Week ago i had a moto that my legs is capable for running but there isn´t much to hope for. There was just a great desire to run and honor to compete in the nationals.
Emotions started to go from side to side on this weeks wednesday when i went to the acupuncture treatment session. The procedure shouldn´t be unpleasent but my munder feet muscles had a very high tension in them so there was a lot of work to do. Skilled professional warned me for some probable inconveniences but……..HOLY MOLY!!! It seemed that the needes hit exactly the right spots which made the healing process turn around in a whole new level. Anyway half an hour later i wasn´t able to but my left foot on the floor and had to move around with only one leg :D On thursday i was able to walk a bit but jogging was out of the question and on Friday i was able to go 70% running speed. So the whole idea of nationals on the next day was a bit suspicious. I made a decision to decide during the nationals warm-up if i will compete or not.
During the warm-up my nerves where basicly killing me – how´s the leg. I was able to make 95% sprints and that was enough to compete. Made one 30m 100% blokk start and a red bell went on that maximum power is too much.
All of as went to the blocks. I was on 6 lane, Tony 5 lane and Erik 4 lane. Belief was rather low that i could make decent pace for Tony because he was aming for the worlds normative but i was quite convinced that i capable of motivating brother Erik to improve his personal best.
It was a pretty wierd race for me. Four first steps from the blocks all out. Next 30m a bit softer and again throttel on. At 100m felt that the body isn´t moving and todays going to be one of the lõngest 400m of my career. In the 200-250m bend legs where starting to do funny cordinational misfires and i figured it´s time to but in the next gear so i woulnd´t be on my younger brothers way. Time started to pass by slower and slower but Tony on the first place started to come closer. Felt like i was going for 50.00sec but my eyes showed otherwise. Fortunately the injurie wasn´t an issue so went on with the plan. On 330m i was totaly hammerd and felt like i was going to go belly up 20m from the finish line. Somehow i made it to the end. Second place, 48.01sec and very beautiful special designe Estonia 100 silver medal.
According to all the circumstances i am super peased with the result. „Longest“ and most unpleasent 400m of my life. Whole december zero running steps. January no maximum running speed training. Constant hustle with my careers most stubborn injurie. Only 0.5sec of my personal best is a Very good result if you dont even know if you are going to compete one hour before the race.
In the beginning i said that sport is a game with Deep emotions. The last three months for me have been like that with an capital D.

29 Jan 2018

Avastart 300m (english below)

Kaua oodatud sündmus kujunes parajaks katsumuseks. Tulemuseks oli 34,77sek (PB 34.56sek). Emotsionaalse laengu ootused olid suured, tulemuse kvaliteedi kohapealt eeldasin aega umbes 34.6-8. Miks ei olnud kindel isikliku rekordi saavutamises? Eks eelkõige sellepärast, et pole saanud teha väga raskeid ja kiireid lõigutrenne. Katsumuseks nimetan eilset kogemust eelkõige sellepärast, et laupäeval võttis mu keha külge mingisuguse haigusepisiku. Siiski soov joosta oli suur ja läksime kohale. Päris nii hull seis ei olnud, et oleksin põdenud palavikku või karmi peapööritust. Lihtsalt üldine lihaskangus, kurguvalu, uimasus. Jooks vastas suures plaanis üldisele seisule, teravust/särtsu polnud. Jooksu esimeses pooles polnud head kõrget kiirust ja lõpusirgel võimu paugutada. Võib öelda, et tegu oli hea treeningsooritusega, sest peale lõpujoont sai rahulikult teistele õnne soovida ja sirge sammuga starti tagasi jalutada. Soorituse kohta väga palju positiivset pole jagada aga kõige suuremat meelehead tegi see, et kurvides kiirendades ei andnud vasak jalg absoluutselt tunda. Selle kõige valguses 0.2sek aeglasem isiklikust rekordist......täitsa rahuldav. Reservi on omajagu ja see teeb head meelt.

Season opening 300m.

Long waited event turned out to be quite a hustle. Result was 34.77sec (PB 34.56sec). Emotional charge expectations were high but quality of expected result not so much. I figured I was able to go about 34.6-8sek. Why I wasn´t sure of delivering a personal best? The reason probably lied in the fact that I haven´t been able to do hard and fast running sessions in spikes for two months. I called the race a hustle because my body managed to pick up some kind of illness symptoms. Still i had a great desire to run and we went for it. Situation wasn´t critical though. No fever or severe vertigo. Just general muscle soreness, sore throat, mild dizziness. The race met the circumstances, no sharpness or power.In the first half of the race there was no fast runningspeed what is required for a well performed 300m and no power for the final straight kick. Can say that it was a good trainingsession performance. Because after the race I was able to concratulate everyone straight away and walk back to the start without any severe fatigue. So there where not so many positives i could bring out of the performance but i was really happy that my left leg didn´t experience any discomforts accelerating in the bends. According to all the previos only 0.2sec of my personal best.....quite satisfactory. Lot of reserves to improve and I am pleased with that.

27 Jan 2018

27 Jan 2018

Kaua oodatud Jaanuar on lõpuks käes. (english below)

Jaanuari lõppu olen oodanud eelkõige kahel põhjusel. 25.jan oli päev, kui mulle anti üle uus suksu Seat Arona näol ja 28.jan lõpuks ometi esimene võistlus.

Kuigi uue koostöö algus Seat Eestiga sai selgeks juba novembri lõpus, siis oli mitmeid detaile mis vajasid enne selgeks rääkimist ja Seat Arona autot/mudelit polnud veel vana aasta sees Eestis olemas. Praeguseks on turvaliselt veeretud paarsada kilomeetrit ja õpin veel tundma seda vägevat masinat. Esmamuljed on väga positiivsed ja suure õhina pealt võiks autost paljugi rääkida. Ma arvan kui esimesed 1-2tuhat kilomeetrit on läbitud, siis on päris hea pilt autost ees ja siis oleks päris hea aeg anda natuke põhjalikum ülevaade :)

28.jan on siis lõpuks selle hooaja esimene jooksupauk Eesti karikavõistlustel (300m)!!! Pühapäeval saab lõpuks kogeda raja peal võistlusolukorras tekkivat vabadustunnet. Jalaprobleem on selle kuu jooksul jõudsalt paremuse poole liikunud ja me oleme valmis minema rajale ilma riskita vigastatud saada. Sellel nädalal olen teinud juba kolm treeningut naelikutes ja tehniliselt on edasiminekut raske hoomata. Viimati sai nealsussi jalas kantud alles suve lõpus Universiaadil Taipeis. Kandilisi kohti (eriti max kiirusel kurvide läbimine) on veel küll aga olukorra parandamine käib.

ENGLISH
Long waited end of january has finally arrived.

I have waited the end of january mainly for two reasons. 25.jan was the day when the new Seat Arona was delivered to me. 28.jan will be the day of a season opening run.

Alltough the collaboration between me and Seat Estonia was clear in the final days of november there were still some thing that needed to be talk talk through. Also the Seat Arona model came to estonia in the beginning of this year. For now I have driven the car for few hundred kilometers and I am still learning to know the machine. First impressions are fantastic and I could talk a bit about the car. I think that when i have driven it for about 1-2 thousand kilometer then I have a better understanding of the vehicle and then it would be a good time to make a more in dept review :)

28.jan will be the day when the season opening run will take place (300m). This Sunday I will finally experience the long waited feeling of freedom while running under competition enviroment. The leg issue has recovered well the last few weeks and we are ready to go without risk of getting injured. This week I have made three running sessions with spikes and the improvement in running dynamics have been hard to comprehend. Last time i had the opportunity to wear spikes was last august in summer universiade Taipei. It´s been a long time since. There are quite some rough things to work on (specially max speed bend running) but we are in the process of improving.

09 Jan 2018

Uus aasta...

Tagasi vaadates läks detsember väga kiiresti. Reaalsuse võttis ikka omajagu aega, et aasta viimasest kuust jagu saada.
Viimases postituses rääkisin pikalt, laialt, kitsalt, teravalt Malta laagrist. Praeguses postituses annab see jätkuvalt tooni. Kuu tagasi mainisin, et jõudsime tagasi ja lasen jalgadel nädala või kaks puhata. Tavalises praktikas on see täiesti normaalne nähtus aga mida aeg edasi tagasi tulekust, seda kriitilisemaks ja ärevamaks minu jaoks see muutus. Nimelt on mul olnud viimastel aastatel sügiseti pisiprobleeme enda pöidadega (tallaalune, hüppeliigese ümbrus), samas oleme alati treeneri ja meditsiiniajude abiga nendest detsembriks jagu saanud. See aasta pole aastad vennad ja kogeme uusi teadmisi ning tähelepanekuid minu keha ja selle koormustaluvuse kohta.
Kogu show tähelepanu keskpunktiks on minu vasaku jala tallaalune. Malta laagri lõpus hakkas asi natukene käest ära minema. Jooksutrennide kiirused hakkasid viimastel päevadel natuke kannatama ja peale treeningut lihaste/kõõluste maha jahtumist hakkasid talla alla kogunema päris tummised ülepinged, mis ei lasknud väga mugavalt üle varvaste rulludes jalutada. Paberi peal müstiliste eneseületustega treeningutel ei tegelenud aga piisas, et keha annaks signaali vastu.
Peale Maltat võtsime nädalaks kaheks kindlalt lõigutrennidesse pausi sisse ja üldiselt trennis rahulikult. Puhata on ka vaja. Kahe nädala möödudes oli üllatuseks mure sama suur, kui alguses. Pikalt ei mõelnud ja suunasime fookuse sinna millega sai parasjagu tegeleda. Ehk siis Kõvasti jõusaali, erinevaid hüppeid ja spinningu rattal lõike. Jõusaalist nii palju, et isegi mu igipõlisest vaenlasest jõutõmbest sai eneselegi üllatuseks rõõmuga oodatud sõber treeningplaane vaadates. Igal heal asjal on ka omad halvad küljed ja minu jaoks olid need spinningu ratta peal erinevad intervallid. Täiesti õudus!!! Kolmandal spinningu nädalal piltlikult öeldes nutsin ja väntasin vihaga, et see jalg juba kord terveks saaks! Siinkohal oleks paslik soovid jõudu jaksu kõikidele jalgrattaspordiga tegelevatele naistele ja meestele!!! Heas mõttes hullud olete!!!
Kogu vahepealse aja olen üritanud arstide ja füsio abiga leida lahendust. Käidud on ultraheli uuringus. Tehtud on laserravi. Proovitud on löökravi. Esimestel nädalatel kõvasti ka mudimislaua peal oldud. Tabamatu ime. Spetsialistid räägivad, et sellise heas mõttes köki-mökiga on tegu :D Tuleb kiirelt, läheb kiirelt. Siiani siis üle kuu juba maid jaganud oma kaikaga. Tegu pole päris eheda plantaarfastiidiga, sest ultraheli plantaarfastia kinnituskohas põletiku ei näidanud. Viga on kuskil natukene sügavamal, sama fastia siseküljel, kus on ultraheliga näha minimaalne kõõluse paksenemine/laienemine. See nädal lähen järgeva spetsalisti jutule, äkki saame uutmoodi valgustatud???
Tänaseks olen teinud kaks jooksutreeningut. Eile lühemad kiiremad sirged otsad ja täna pikemad poolkiired kurvidega lõigud. Fakt on et, kui kuu aega peale sörkimise pole jooksmisega absoluutselt tegelenud siis on tehniliselt jama majas. Meeldivaks üllatuseks oli, et sirgetel pole jooksukiirus kuskile kadunud. Vaja ainult rooste maha poleerida. Siseovaali kurvid on siiski kohutavalt ebamugavad ja vajavad harjumist. Jalad on peale neid kahte trenni väga hellad ja tuleb natukene aega anda, et kiirematena tagasi. Tundub, et süsteemid liiguvad paremuse poole aga metsast välja pole me veel jõudnud.
Suures plaanis ei teagi kas olla rõõmus või väga rõõmus :D Ühest küljest on hea, et ükski eelmistel aastatel esinenud hüppeliigese/labajala vigastus pole kordunud. Järelikult on kõik eelnevad hädad eeskujulikult välja ravitud. Teisalt kellele meeldiksid episoodid, mis hoiavad neid oma eesmärkide poole püüdlemisel tagasi???

08 Dec 2017

Malta laager läbitud. Kahe nädalaga sai päris hea ülevaate nii meestest, kui ka Malta saarest.

Malta. Ma ei kujuta ette milline on elu seal välaspool turistide "low seasonit". Uskumatult kitsas oleks. November on seal põhimõtteliselt kõige rahulikum aeg ja ikka oli autosid MEELETUS koguses. Meie ööbimiskoht oli staadionist 5-6km ja hea õnnestumise korral jõudis sinna 15min. Sõidu kestvuse rekord oli 60min. Soe soovitus oleks siis, et kui Marsa staadionil treenida - võta ööbimiskohta LÄHEDALE!!! Ainus kergejõustiku kontingent kellel soovitaks Maltale minna oleks sprinterid. Staadioni inventari kasutamise võimalused olid väga tugevas seoses õnnega, kas Õige inimene on staadionil, kes teeks vastavad uksed lahti. Jõusaal väga nadi aga kõik vajalikud asjad sai ära tehtud. Siinkohal toonitaksin, et suurem enamus jõusaale Eestis on väga head võrreldes laagris kogetuga. Kultuuri on muidugi jalaga segada - tuleb ainult googlest üles leida. Kõige meeldejäävam oli vast käik Fontanella Tea Garden kohvikusse. Ma pole küll palju käinud väljas kooki söömas aga see oli väga hea kogemus! Üldiselt on hinnatase sama nagu Eestis. Lennata saab otselennuga Riiast või varsti ka Tallinnast. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et finantsiliselt oli see kõige odavam kahe nädalane laager kus seni käidud.Laual oli ka variant minna Portugali aga tagantjärgi võib öelda, et Maltal olid õhtud soojemad. Seega kaks trenni päevas kogemus oli tunduvalt mõnusam võrreldes Portugaliga. Kui on soov kiirelt ja odavalt nädalaks kaheks sooja trenni tegema minna, siis julgen soovitada.
Sportliku poole pealt ka. Vanuseliselt võis sportlased jagada kaheks - noored(Tony ja Karel) ja vanad(mina ja Erik). Tuleb tõdeda, et noored viisid kahe nädala jooksul vanemaid korduvalt koolipinki tagasi :D Tonyl ja Karelil soovitan talvel kindlasti silm peal hoida, ühteist põnevat on kindlasti tulekul, kui tervis vastu peab. Keegi meist vigastada ei saanud aga laagri lõpuks oli siiski näha keha ja vaimu murdumise märke. Kellel rohkem, kellel vähem. Alates oktoobrist on iga treeningtsükkel toonud kaasa mõne sellise trenni, mis on pannud keha ja tahte tõsiselt proovile. Ei olnud need kaks laagris oldud nädalat selle poolest erinevad. Siinkohal meenud üks raske lõigutrenn (2x300+350+200), mida ükski meist neljast ei suutnud täiesti 100%-lt läbida. Tempo oli kõrge, piimhapet lendas igas suunas ja mehi langes nagu loogu. Teiste eest ei oska rääkida aga mina olen laagrile järgneva nädala võtnud rahulikult ja samas võtmes möödub kindlasti ka järgmine.
Jõulud on varsti käes, seega võitlushooaeg on lähenemas. Esialgne plaan oleks teha üks 60, üks 300 ja kaks 400st. Ehk siis selline standartne talvine menüü. Eks näeb, mis saama hakkab!

Load more posts
|
|
|
|

Bio

I came to athletics in year 2006 in my hometown Pärnu. Seriously started training in 2007. At first I was 60/110mH runner. After finishing high school I moved to Tartu and started training in Team Viru group. Years went by and after army service (11months) in 2013 we began training only for 400mH.
We train mainly 6 times per week.

In Tartu i got my bachelor´s degree in sport siences and at the moment master´s degree is in process.

Life has taught me that nothing comes easy. Same applies in sports. When You want to achieve something in life or sports You have to be willing to put an Effort in it. Sometimes even more than you expect.

Born 1990 (age 27)
Coach Mehis Viru, Kersti Viru
Club Tartu SS Kalev

Personal bests

400m

Show
Personal best

400m hurdles

Show
Personal best

Competition results

400m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti meistrivõistlused 1. 47.54 Tallinn Feb. 2017
Eesti noorsoo meistrivõistlused 48.13 Tartu Feb. 2016
Eesti klubidekarikas 1. 48.86 Tallinn Feb. 2015
Eesti meistrivõistlused 2. 48.49 Tallinn Aug. 2014
Eesti klubidekarikas 3. 48.85 Rakvere June 2014
Eesti meistrivõistlused 3. 50.32 Tartu Feb. 2014
Eesti klubidekarikas 1. 49.65 Tallinn March 2012

400m hurdles

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Olympic Games 29. 49.78 Rio De Janeiro Aug. 2016
European Championships 13. 49.65 Amsterdam July 2016
Brussels GP 2. 50.02 Brussels June 2016
Maailma meistrivõistlused 36. 50.29 Beijing Aug. 2015
Eesti MV 2. 49.37 Tallinn Aug. 2015
Balti matš 1. 51.39 Valmiera July 2015
Riga Kausi 2. 51.78 May 2015
Euroopa meistrivõistlused 34. 52.67 Zürich Aug. 2014
Eesti meistrivõistlused 2. 50.69 Tallinn Aug. 2014
Balti matš 3. 52.70 Valmiera July 2014
Eesti meistrivõistlused U23 1. 53.35 Rakvere June 2012
Eesti meistrivõistlused 2. 53.40 Tallinn July 2011
Sponsors
Your logo missing? Click on the button.