Marti Medar (21)

Long distance runner

17 FANS
15 Feb 2018

HOW IS IT EVEN POSSIBLE???"
Eelmise nädala, kolmapäeva õhtul, suundusin ma Tallinna spordihalli, et enne noorte Eesti meistrivõistlusi teha viimane "rõve" pingutus. Pean tunnistama, et 600m oli samuti päris hea kandidaat minu jaoks, aga kuna eelkõige jooksen ma eestikatel pikemaid maid, siis valisin seekord 2000m distantsi kasuks. Soojendusjooksul sain aimu, et pole see midagi niisama "külajooks" või "vananaiste tatsamine". Kohal olid Raido Mitt, Roman Hvalõnski, Karl Mäe, Taavi Kilki, Teet Kokk, kuhjaga veel tublisid harrastajaid ning rahvusvahelist vürtsi andis juurde tugev lätlane Janis Razgalis. See härra käib kord aastas Eestis võistlemas ja seda ainult Nõmme lahtistel meistrivõistlustel :D.
Kokku toimus 2 jooksu ning kohtunik andis kõigile võimaluse valida, et kas joosta tugevamas või nõrgemas jooksus. Minu jaoks oli suht "no-brainer" valida tugevam jooks. Eesmärgiks seadsin endale aja kuhugi 5:50 kanti. Esimene kilomeeter tuli üsnagi kergelt, tunne oli nagu jookseks 3:00 tempos ja siis ma kuulsin vaheaega - 2:49. Okei :D...... Möödus veel 200m ja täiesti äkitselt läks mul meeletult raskeks. Õhk ei liikunud normaalselt läbi ja kiirus langes mühinal. Liikusin nagu paks poiss "cooperi testi" jooksmas ning midagi polnud teha. Punt, kellega pool maad koos jooksin, kadus mu silme eest väga kiirelt. Õhupuuduses ei suutnud ma isegi pingutada maksimumi välja ja kuidagi tulin lihtsalt lõpuni.
Teine kilomeeter tuli tervenisti 21 sekundit aeglasem kui esimene (3:10) ja lõpuajaks tuli kokku "masendav 5:59,13. Täielik põrumine!!! Start oli muidugi kell 20:15 ning selleks ajaks oli õhk juba päris tummine. Trennis olen liikunud täitsa normaalselt ja sellist tunnet nagu "kehv vorm" - ei ütleks. Peale jooksu lamasin 15- 20 minutit maas, kuniks sain pulsi normaalseks ja iivelduse kurgust ära. Ma tean, ei olnud just kõige seksikam vaatepilt... Jooksu võitis aga uue Tallinna spordihalli rekordiga Janis Razgalis - 5:24,86. Järgnesid Raido Mitt (5:31,21) ja Karl Mäe (5:42,88). Mõlemad härrad from Estonia!!!
Siit saab teha kiire järelduse - kui õhk on okei, siis võib tulla normaalne jooks, aga kui õhk on kuiv mis kuiv, siis pean jälgima, et ükski naine mööda ei liigu... Homme võtan luubi ette juba nädalavahetusel toimunud noorte meistrivõistlused. Pildil tublide klubikaaslastega, kes millegipärast tahavad ikka noored olla :). #treeningpartner #nõmmelahtisedmeistrivõistlused #rämehaamer #tegelikultpolnudõhku

Foto autor: "The one and only" - Kain Väljaots

31 Jan 2018

31 Jan 2018

Aasta esimene jooksuvõistlus!!!
Päev peale hokiturniiri, toimusid Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis - Eesti talvised karikavõistlused. Tegemist siis ühe suurima jooksuga, mis talvekuudel Eestis toimumas. Iga klubi saadab suurema osa "kaardiväest" välja ning seda tegime ka meie. Valida oli mul 800m ja 3000m distantside vahel, aga seekord polnud pikka mõtlemist vaja - ikka see pikem distants. Kokku toimus kaks jooksu ning Medar startis esimeses, ehk selles eeldatavalt nõrgemas jooksus. Koosseis oli väga huvitav, sest Indrek Ilumäe (klubikaaslane) jooksis suisa paljajalu, Jürgen Külm (veel üks klubikaaslane) startis oma elu esimesel sisehalli võistlusel ning mina läksin esimest korda hallis starti, tossud jalas...
Kohe algusest peale võttis vedamise enda kanda Taavi Kilki. Esimene ring ja 32,5 sekki oli rohkem "elevuse" pealt, sest ilmselgelt sellist tempot ei kannata pikalt hoida. Tasapisi läks tempo ühtlasemaks ja soodsamaks ning esimene 1000m vaheaeg tuli 2:57. Okei, ilusti isikliku rekordi graafikus ja mis kõige tähtsam - tuli mõnusalt. Läks umbes paar, kolm ringi mööda ning esimesed raskused hakkasid tulema. Kilki läks tasapisi eest ära ja paar ringi hiljem lipsas mööda ka Riho Kirsipuu Audentesest (see lasteaiakaaslane). Tempo veidi langes ning 2000m vaheaeg tuli täpselt 6:00.
Viimane kilomeeter polnud midagi muud kui üks suur kannatamine... Raske oli, aga positiivse asjana suutsin viimane ring natukenegi kiirendada ja see tegi meele rõõmsaks. Kahjuks ei suutnud ma eestpoolt enam kedagi kätte saada ja selles jooksus siis 3. koht, üldarvestuses 11. ja aeg 9:10,17. Isiklikule sisemargile jäin alla kõigest 0,33 sekundiga. Üldjuhul mind selline aeg eriti rõõmsaks ei tee, aga kuna sees jooksen ma oluliselt aeglasemalt, siis võib selle "okei" jooksu alla kanda.
Eesti karikavõitjaks 3000m jooksus tuli Olavi Allase (8:33,21) ja naistest Jekaterina Patjuk (9:49,63). Tore oli näha palju tuttavaid nägusid ja rääkida, mis vahepeal toimunud. Raja äärest ei puudunud ka Treeningpartneri "fanclub", kes nii hääle kui ka kohaolekuga andsid "tuhhi" juurde. Kokkuvõttes võin öelda, et olen leidnud vastuse oma probleemidele ja tossuga joosta on palju mõnusam. Järgmine kord loodetavasti juba paremini ning kiiremini!!! ESSKEETIT!!! #treeningpartner #eestikarikavõistlused #3000m #decentjooks
Foto: Martin Murre

03 Jan 2018

Kokkuvõte siis aastast 2-0-1-7...
Nii nagu lubatud sai, siis juba jälle olen siin ja valmis kirjutama järgmist jutukest. Seekord võtan luubi alla enda eelmise aasta tegemised ning ka mitte tegemised... Veidi imelik on seda nüüd küll uuel aastal teha, aga sellegipoolest saab asi tehtud. Lähme!!!
Suures plaanis võib öelda, et aasta oli üsnagi nigel. Suuri "pauke" ja eesmärke väga ei täitunud. Talvine periood oli nagu ikka üle kivide ning kändude. Sees ja väljas joosta on minu jaoks ikka üüratu vahe. Seda kinnitavad ka isiklikud rekordid ning tulemused ise. Suutsin paar nädalat enne eestikaid muidugi veel haigusepisiku saada külge ja see pärssis oluliselt lootusi. Kokkuvõtlikult parandasin talvel 0,5 sekundiga 2000m isiklikku ning läbi suure häda sain U23 sisemeistrivõistlustel 3000m jooksus pronksmedali. Ei midagi säravat!!!
Märtsis toimus Monte Gordos, Portugalis traditsiooniline laager. Midagi kurta polnud, trennitulemused olid täitsa tip-top ja laagri lõpetuseks osalesin esmakordselt välivõistlusel - Lissaboni poolmaratonil. Adrenaliin oli üleval ning ootasin huviga jooksu. Esimesed 10 km katsin 33:44 ning kuni 16. kilomeetrini jooksin kenasti isikliku rekordi graafikus. Kahjuks viimased 5 kilomeetrit läks nii raskeks, et tempo langes ca 20 sekundit kilomeetri peale ja pidin kokkuvõttes leppima ajaga 1:13:41 ning 51. kohaga. Eks krambid võisid tekkida ka sisuliselt "null soojenduse" pealt, sest 45 min enne starti pidi trügima ette otsa ja kui kontserdil olete käinud, siis teate, et ruumi väga napib, eriti eesotsas. Nii oli ka mul sedapuhku...
Eestisse tagasijõudes oli esimene start Haapsalu maanteejooksul, kus sain küll 2. koha, aga aeg oli kahvatu - 33:09. Eesti lühikese krossi meistrivõistlustel polnud ka mingisugust liikumist ning jällegi hädaga sain pronksi kaela U23 arvestuses. Kevadperioodi kõige rõõmsam hetk vast oli Eesti meistrivõistlused ekidenis, kus mind usaldati "ankrumehe" rolli ja suutsin viimase vahetusega tõsta Treeningpartneri hõbedale. See tegi tõesti tuju rõõmsaks!!! Sealt edasi tuli kahjuks väga must periood...
Kõik algas TTÜ jooksuga, kus muidugi lendas mul toss jalast, aga kui sellest oli veel vähe, siis mina ja Janno Joala, Leonid Latsepov eksisime õnnetult ära, olles siis teistest kindla vahega ees. Kes kunagi on eesotsas joostes ära eksinud, see teab - Hirmus tunne!!! Rapla Selveri Suurjooksul tuli kahvatu 10km aeg 34:21, Harku Järve jooksul heast seisust äkkpiste jne... Ükskõik kuhu ka ei vaataks, pakkas vaid negatiivset energiat. Halvad emotsioonid ja stress tõid kaasa viirushaiguse, mis imes mu energiast täiesti tühjaks. Rimi Juunijooksule olin end kirja pannud ja vaid tiimi pärast läksin ning jooksin läbi, aeg 18:39... Olin omadega pees. Ainukene positiivne emotsioon sellest perioodist oli Eesti teatejooksude meistrivõistlused, kus tänu Mark Abneri võimsale ankruvahetusele saime kaela pronksmedalid 4x1500m jooksus.
Aasta põhisündmus - Narva Energiajooks, läks täiesti luhta.. Pisik oli jätkuvalt olemas ning kuna spordimehe hing ei tahtnud niisama alla anda, läksin jooksma, aga kui esimene kilomeeter on 3:25 ja edasi ei jõua isegi 3:45 tempot kannatada, siis on selge... Tervis on kehv ja ei ole mõtet end tappa. Poole maa peal olin sunnitud katkestama ning korraldajate autoga võistluskeskusesse liikudes polnud mingisugust tuju. Käes oli hetk, mis oli isegi madalam kui muru... Treener Urmas siiamaani toonitab mulle, et kuldmedal oli justkui kandikul sulle ees ja seda ta ka oli. Võiduaeg oli 1:17:26... Rohkem pole vaja muud öelda.
Viirushaigus kestis kokku 1,5 kuud ning mitmed vajalikud trennid jäid seetõttu ära. Käisin edasi vaid rahulikult jooksmas ning proovisin malemängu abil saada mõtteid mujale. Eesti U23 meistrivõistlustel staadionijooksus polnud ka midagi rõõmustavat. 1500m jooksus tagaotsas, 800m jooksus täitsa viimane ning 5000m jooksus passisin terve tee Franko Reinholdi taga ja viimase kahe ringiga suutsin vähemalt mingisugusegi vahe sisse teha ning pronksmedali haarata. Muidu ma poleks 3. kohaga üldse rahul, aga arvestades aasta kulgu - pidi rahul olema.
Mida aeg edasi, seda paremaks muutus tervis ja ajad polnud ka enam täiesti masendavad. Imesid viimaste staadionijooksudega muidugi ei teinud, aga kuna 10,000m staadionirekord oli mul väga kehvake, siis vähemalt suutsin sedagi natuke kohendada - 33:58,29. Kui siuke aeg pakkus mingisuguseid emotsioone, siis on ilmselge, et vormikõver on kaugel parimate päevade omadest. Rakvere Ööjooksul läksid jällegi mitmed tugevad poolmaratoni peale ja seetõttu oli 10km peal jällegi uksed lahti. Kasutasin võimaluse ära ja suutsin selle distantsi teist aastat järjest ära võita. Murdekoht oli augusti teine pool. Jooksin lõigutrennides juba aegu, mis on parimate päevade killast, lisaks sain lõplikult haigusest üle. Esimene õnnestumine ja "Medarlik" jooks kui nii võib öelda, tuli Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul. Ütlesin veel treenerile enne jooksu, et mis seal ikka - lähen täiega peale ja ehk joppab ära!!! Joppaski ära, suutsin algset tempot hoida, kordagi ära ei kukkunud ja jooksin 10km isikliku rekordi lähedase aja - 32:40,7. Mis veelgi üllatavam, see andis sellisel jooksul suisa 7. koha. Üle väga pika aja nägi naeratust mu näol ning oli põhjust rusikaga vastu rinda taguda.
Ja siis muidugi see SEB maraton... Ütlen ausalt, läksin uut rekordit üritama seetõttu, et lihtsalt tahtsin positiivseid emotsioone. Selleks pidin põrgatama mitte ühte, vaid kahte korvpalli. Mudane lõik Rocca Al Mare lähedal oli ebameeldiv üllatus - pallid ei põrganud, aeg tiksus, käed verised ja šitased, aga mis seal ikka... Nii pagana raske oli, aga kuidagi tulin lõpuni ning sai see asi ära tehtud. Ei soovita ausalt proovida.. Kuna vorm oli sügisel üsnagi hea, siis üritasin võtta maksimumi, mis võtta andis.
Saue Valla rahvajooksu võit, Paide - Türi rahvajooksu 9. koht ja Tartu Linnamaratoni, poolmaratoni distantsi 4. koht olid sellised jooksud, mida tahtsin näha juba kevadel/suvel. Lõpetuseks kirss tordil oli muidugi Saaremaa Kolme Päeva jooks, kus suutsin kokkuvõttes tulla 5. kohale ja esimesel päeval kõmmutada 10km maanteejooksu isikliku - 32:09,5. Kokkuvõttes annan oma aastale hindeks 3+, sest kuigi negatiivseid emotsioone oli palju, ei lehvitanud ma valget rätikut, vaid tulin august välja ning liikusin aasta lõpus nagu inimene juba. Loodetavasti on see lugu õpetlik ja tõestab, et mitte midagi ei tule elus niisama kätte. 2018. aastal ma garanteerin, et asjad lähevad paremaks ja tuleb heasmõttes "raju" aasta.
Kes suutis lõpuni ära lugeda, siis olete endale küpsise igal juhul välja teeninud!!! Aitüma ning uute võistlusteni!!! #treeningpartner #2017kokkuvõte

01 Jan 2018

"Pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna!!"
Tervitused kõigile ja Head uut aastat!!! Medar jäi aastalõpus sügavasse "talveunne" ning nüüd on vanad võlad vaja ära likvideerida. Seetõttu soovitan järgnevatel päevadel siin silma peal hoida, sest põnevat materjali sajab sisse nagu läinud öösel rakette taevas. Esimese asjana tuleb ära rääkida 20. detsembril toimunud Audentese jõuluvõistlused, kus jooksin 1000m... Natšinajem!!!
Sinna ma siis läksin - 2017. aasta viimane võistlus ja seda Audentese spordihallis. Selles "gaasikambris" olin ennem osalenud vaid ühe korra ja seda puhku oli tegemist minu esimese võistlusega, olles alles alustanud jooksutrennidega. Areenile tulles ehmatusin kergelt ära. Mitmetel aladel võistlesid Eesti hetke tipud ning ka 1000m jooksud olid täis noori ja vihaseid jooksjaid. Kokku toimus tervelt 4 jooksu ning mõneti üllatusena sain ma joosta kõige tugevamas ehk viimases jooksus. Olin üsnagi enesekindel, sest nädal enne starti suutsin trennis joosta tossuga 1000m lõigu 2:48,8... Üks ja viimane pingutus veel aasta lõpuks!!!
Algus oli igati normaalne... Esimene ring 31 sekundiga, 400 vaheaeg 1:03 ja 600m peal 1:35... Kuid siis juhtus midagi väga müstilist... Lihtsalt täitsa tühja koha pealt muutus samm nii nõrgaks, et jube lihtsalt. Absoluutselt kõik tuhisesid mööda ja siit midagi head polnud loota. Viimased 400m läbisin 1:12 ning kokkuvõttes täiesti masendav 2:46,72 lõpuajaks. Olgu siis ka ära öeldud, et võistluse ajal kandsin ma naelikut. Treener oli sõnatu ning ega ise ka päris täpselt ei saanud aru, mis just juhtus... Tõsi, enne võistlust oli teada, et Audentese spordihall on konkurentsitult kõige kuivema õhuga spordihall Eestis (vähemalt minu arvates), aga seekord polnud selles asi.
Väga palju on ka minult küsitud, et kuidas sa sellise jooksusammuga üldse suudad nii lühikesi maid joosta? Eks ta huvitav ole, sest mul on looduse poolt antud ökonoomne maratonisamm (loe madal, lühike ning energiat säästev samm). Toss jalas ja maanteel lidumine - see on minu mugavustsoon. Naeliku jaoks on vaja tugevat päkka, teistsugust sammu ja pagan teab, mida veel... Lühematel maadel muidugi liigub loogiliselt naelikuga paremini edasi, aga kui lõpuni vastu ei pea, siis peab võibolla maratoonarile kohaselt ikka tossuga liduma. Õnneks on enne talviseid eestikaid võimalus nii trennis kui ka katsevõistlustel ühtteist proovida. Mõtteainet jagub!!!
Kõige kiiremat minekut näitas Audentese jooksul aga Deniss Šalkauskas, joostes välja aja 2:33,68. Lisaks sündis järjekordne B-klassi tippmark Kristian Otloti poolt, kes seekord õige napilt, kuid siiski suutis üle joosta 1000m tippmargi 2:38,8. Uus rekord on numbritega 2:38,53. Minupoolt selleks korraks kõik ja juba homme/ülehomme on oodata lugemist. Kuulmiseni!!! #treeningpartner #audentesejõuluvõistlused #läksaiataha

18 Dec 2017

18 Dec 2017

"Mõnus jõulude-eelne tempojooks!!!"
Eile kubises terve Rocca Al Mare ja Kakumäe kergliiklustee täis jooksjatest, alustades varajatest hommikutundidest, lõpetades nii umbes enne pärastlõuna algust. Seda kõike ka põhjusega - eile toimus traditsiooniline Vana Aasta Maraton. Lisaks maratonile olid kavas ka teatemaraton ning individuaaalne 8,44 km jooks. Võistluse võlu seisneb aga selles, et iga osaleja osavõtutasust läheb 5 EUR nii abivajavate laste toetuseks kui ka spordiaktivisti Aivo Liksori selja paranemiseks. Mina valisin seekord menüüst endale individuaalse distantsi, ehk 8,44 km...
Kuna väga suur osa tugevaid jooksumehi valis teatemaratoni kasuks ning mõned ka maratonidistantsile, siis meie jooksus olid kõik kohad lahtised, sealhulgas ka esikoht muidugi. Põhikonkurendiks pidasin kindlasti klubikaaslast Dmitri Aristovi, olenemata sellest, et mees jooksis paar tundi varem juba teatemaratonis ühe vahetuse ära. Samuti pidi arvestama ka Kevin Väljaotsaga, sest kiirust noormehel on ja heal päeval suudab Ta kindlasti ka kannatada ning südikaid jookse teha. Kuna viimased trennid on läinud üllatavalt hästi, siis mul ei olnud mitte mingit muud eesmärki kui üritada see jooks ära võita. Otsustasin tempo kohe peale panna ning loodetavasti ära kannatada.
Esimene kilomeeter joostud, vaheaeg 3:04. Tunne täitsa hea, aga nii umbes kahe kilomeetri pärast läks samm kuidagi järsult raskeks. See oli veidi üllatav, sest vorm on tegelikult trennide põhjal päris okei praegu, aga võibolla selline kohati manööverdamine teatud kohtades rajal ning muutlik rada, väsitasid jalad ära... Juba 500m pärast ehk kuskil 3,5 km peal püüdsid Aristov ja Väljaots mu kätte ning siis hakkas kõik tasapisi allamäge minema. Iga samm oli edasi raske, heade päevade kergust ja lennukust sammus polnud ning pidin vaid krimpsus näoga sundima end edasi liikuma. Mida kilomeeter edasi, seda kaugemale läks Aristov, aga Väljaots oli veel püütavas kauguses.
Vahe oli paar kilomeetrit enne lõppu ca 30 meetrit ning tundus justkui, et rong oleks läinud. Tasapisi sain lähemale, kuskil 10-15 meetri peale. Päris väike vahe eks? Oli, aga samas ei olnud ka, sest viimaste kilomeetrite peal üritasin ma 4x teha spurti, aga igakord tegi Väljaots kohe ka paar kiirendavat sammu. Kerge hingetõmme jooksu ajal ja proovime uuesti - tutkit Vasja.. Mitte midagi polnud kasu sellest, muidugi väsinud jalgadega püüa siis veel mingit spurti kokku panna... Kõik minu rünnakud said ära kaitstud ja seega leppisin seekord 3. kohaga.
Jooksu võitiski klubikaaslane Dmitri Aristov, ajaga 27:47. Teiseks tuli Kevin Väljaots (28:08,5) ja minu aeg sedapuhku 28:12. Ilm oli suurepärane, kohati tiba jahe, aga libedust ega midagi polnud - sai joosta kenasti. Tänud korraldajale Urmo Raiendile, kes seisab õigete põhimõtete eest, toetamaks abivajajaid ning on suutnud korraldada aasta lõpus ikkagi korraliku rahvajooksu. Õhtu lõpetuseks toimus veel kohvikus "Must Puudel" - Treeningpartneri jõulupidu!!! Sõime, natuke jõime ning üleüldse sai muljetada kõikidega nii jooksust kui ka üldse asjadest. 2017 aasta kõige viimane jooks on veel tulemas ja seda ülehomme, kolmapäeval, Audentese spordihallis, kus lähen jooksma 1000m. Peale seda võib uuele aastale vastu minna!!! #treeningpartner #vanaaastajooks #seekordkolmas
Foto autor: Alari Kasemaa

28 Nov 2017

28 Nov 2017

Nii nagu nad ütlevad, siis alati tuleb võtta "Step by step!!!"
Eelmise nädala esmaspäeval suundusin ma Ministeeriumite ühishoonesse, kus toimus selline asi nagu trepijooksuvõistlus. Põhjus, miks ma sinna ronisin, oli lihtne - nägin Jooksuportaalis artiklit ning tahtsin lihtsalt huvi pärast ära proovida. Tegelikult olen ma korra varem kogenud sarnast pingutust, kui osalesin ligemale 4 aastat tagasi Radissoni hotelli trepijooksuvõistlusel, aga siis ma olin ikka "väga roheline" veel. Õppisin toona alles jooksu ABC-d ning nüüd võisin vähemalt natuke enesekindlamalt starti minna.
Lendasin kohale ja no muidugi oli kohal ka klubikaaslane Janar Juhkov. Sealt tekkis kohe mõte, et kui endal pekki läheb, siis vähemalt kamraadile võiks ära teha. Jooksin hoone eesruumis mitukümmend tiiru soojenduseks, järgnes "the usual" venitamine ja aeg oli ronima hakata. Olin justkui ära eksinud... Pole sellist asja isegi harjutanud ja seetõttu malekavalusega midagi teha ei saanud. Sain sõrme ümber veel mingisuguse ümara kujuga kiibi ning tuli välja, et sellega pidi fikseerima nii stardist mineku kui ka finišisse jõudmise. Mida me teeks küll ilma tehnoloogiata!!!
Stardist pidi võtma ühe väikese kurvi ning sealt edasi alistama 14 korrust. Algus polnud just paljulubav... Juba esimesel trepivahel suutsin ma pooleldi komistada ja sinna läks juba oma 1,5 sekundit. Ega mul mingisugust jõuvarude jagamise plaani polnud ka ning seetõttu liikusin tuima peaga edasi. Kolm korrust enne lõppu läksid jalad juba täitsa piimhapet täis ning lõpuni jõudsin ma vaid "Kanterliku" karjatuse abil. Aeg 1:05,2 ei kõnetanud mind alguses väga, kuid kui ma nägin seda, mis härrased mu ees asusid, siis oli küll What the F### moment.... Okei, trepijooks on küll sootuks teine asi, aga ikkagi.
Tabelist peegeldus väga masendav pilt ning kuna tegemist oli topeltsprindiga, siis sain võimaluse ennast parandada. Janari avastart polnud ka just kõige hiilgavam ning seetõttu pushisin ikka, et kuule davai, lähme teeme korra veel selle asja läbi grin-emotikon:D. Olgu ka öeldud, et ei olnud kohustuslik teist korda ka joosta, lihtsalt kokkuvõttes loeb parim katse. Teisel korral vältisin ma eelnevaid vigu ja asi oli juba märksa kenam. Viimased paar korrust niitsid mu siiski oluliselt maha, pole midagi öelda.. Aeg 1:02 tähendas minu jaoks paremat tulemust, kuid mitte suurt rahuolu. Tõsi, vähemalt Juhkoviga läks omavaheline võitlus positiivselt.
Nii nagu arvata võis, siis kõige kiirem mees oli Eesti trepijooksu esinumber Rauno Tiits, ajaga 53 sekundit. Kokkuvõttes võib öelda, et nii nagu maratonijooks, erineb ka trepijooks teistest distantsidest oluliselt. Koormust saavad hoopis teised lihased ning selles ongi asja võlu. Lisaks olid trepiastmed minu jaoks liiga väikesed, ehk siis ei saanud kordagi väga kanda maha panna. Pisikut ma sellisest asjast külge ei saanud, kuid vahelduseks oli midagi teistmoodi ja huvitavat. Enam ei pea kaua ootama, sest aasta viimasel kuul on Medaril plaanis juba mõningad stardid. Kus ja mis, seda ma veel ei ütle. #treeningpartner #trepijooks #tulebomaliistudejuurdejääda

25 Oct 2017

Load more posts
|
|
|
|

Bio

Tallinnast, Eestist pärit jooksumees, kes alustas jooksmisega 2013 a sügisel ning on jooksnud kõiki distantse 600m-st kuni maratonini välja(42,2km).Minu senised suurimad saavutused on: 6x juunioride(U-20) Eesti meister, Eesti meister 4x1500m teatejooksus (2016), 2x Rakvere Ööjooksu 10km võitja (2016, 2017), Guinnessi rekordiomanik kõige kiiremini joostud maratonis, põrgatades samal ajal kahte korvpalli - 3:54:16 (2017)

Long distance runner from Tallinn, Estonia who started running in autumn 2013 and has run all distances from 600 metres to marathon (42,2 kilometres).My biggest achievments so far: 6x Estonian Junior(U-20) Champion, Estonian Champion in 4x1500m relay race (2016), 2x Rakvere Night Run 10km winner (2016, 2017), Guinness World Record holder for fastest marathon, while dribbling two basketballs - 3:54:16 (2017)

Isiklikud rekordid/Personal records
800m: 2:01,6 (2015)
1000m: 2:37,77 (2016)
1500m: 4:08,29 (2016)
Mile: 4:36,38 (2017)
3000m: 8:57,96 (2014)
5000m: 15:40,16 (2015)
10,000m: 33:58,29 (2017)
10 km road: 32:09,5 (2017)
21,1km: 1:12:13 (2016)
42,2km: 2:51:27 (2016)

Sisehalli rekordid/Indoor records

600m: 1:30,9 (2014)
800m: 2:04,89 (2016)
1000m: 2:45,33 (2014)
1500m: 4:16,85 (2016)
2000m: 5:55,89 (2017)
3000m: 9:09,84 (2016)

Born 1996 (age 21)
Coach Urmas Randma
Club Treeningpartner

Personal bests

10000m

Show
Personal best

1000m

Show
Personal best

1500m

Show
Personal best

3000m

Show
Personal best

5000m

Show
Personal best

800m

Show
Personal best

Half marathon

Show
Personal best

Marathon

Show
Personal best

Competition results

10000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Rapla Selveri suurjooks 17. 34.19 Rapla June 2014

1000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Nõmme Seeriajooks 02.42 Tallinn Aug. 2014

1500m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 04:22.34 Tallinn Feb. 2015
Eesti juunioride MV 2. 04.16 Rakvere June 2014

3000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti talvised MV 09.14 Tallinn Feb. 2015
Rukkilillemängud 08.57 Tallinn Aug. 2014

5000m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride MV 1. 15.51 Rakvere June 2014

800m

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Eesti juunioride talvised MV 7. 02.06 Tallinn Jan. 2014

Half marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
Narva Energiajooks 01.15 Narva June 2014

Marathon

Show
COMPETITION RANK RESULT LOCATION DATE
SEB Tallinn Marathon 628. 03.44 Tallinn Sept. 2014
SEB Maraton 703. 03.55